**Sissejuhatus
Keemia valdkonnas on kelaadid keemilised ühendid, mis tekivad orgaaniliste molekulide ja metalliioonide koosmõjul. Need ühendid on olulised mitmes tööstusharus, nagu põllumajandus, meditsiin ning toiduainete ja jookide tootmine. Kaks kõige sagedamini kasutatavat kelaadimoodustajat on EDDHA ja EDTA. Kuid millistel neist ühenditest on kelaate? Selles artiklis uurime EDDHA-d ja EDTA-d ning nende võimalusi kelaativate ainetena.
EDDHA stands for ethylenediamine-N,N'-bis(2-hydroxyphenylacetic acid). It is a synthetic chelating agent that is commonly used in agriculture to increase the availability of iron in the soil. EDDHA is also used as a food additive to enhance the color of certain food products. This compound has a strong affinity for iron ions, making it an effective chelating agent in plant fertilizers.
**EDDHA kelaativad omadused
EDDHA on kahehambaline ligand, mis tähendab, et sellel on kaks kohta, mis võivad metalliioonidega seostuda. Vees lahustatuna võib EDDHA moodustada raua ioonidega kuueliikmelisi kelaatrõngaid, stabiliseerides neid ja takistades nende oksüdeerumist. See on oluline põllumajanduses, kuna raud võib kergesti muutuda mullas lahustumatuks, muutes selle taimedele kättesaamatuks. Moodustades rauaga kelaatrõngaid, hõlbustab EDDHA taimedel toitainete omastamist.
Kuigi EDDHA on väga tõhus raua kelaatimisel, ei ole see teiste metalliioonide kelaatimisel kuigi efektiivne. See piirab selle kasutamist teatud rakendustes, näiteks meditsiinis, kus ravi võib sihtida erinevaid metalliioone.
**Mis on EDTA?
EDTA tähistab etüleendiamiintetraäädikhapet. See on sünteetiline ühend, mida kasutatakse kelaativa ainena paljudes tööstusharudes. EDTA-d kasutatakse tavaliselt meditsiinis raskmetallide mürgistuse raviks, samuti toiduainete ja jookide tootmisel, et vältida teatud ühendite oksüdeerumist. Seda kasutatakse ka puhastusvahendites, kus see võib seonduda kaltsiumi- ja magneesiumiioonidega, takistades neil pindadele mineraalide kogunemist.
**EDTA kelaativad omadused
EDTA on heksadentaalne ligand, mis tähendab, et sellel on kuus kohta, mis võivad metalliioonidega seostuda. Kui EDTA seostub metalliiooniga, moodustab see stabiilse oktaeedrilise kompleksi, kus metalliioon on molekuli keskmes. See kompleks on väga stabiilne ja takistab metalliioonide reageerimist teiste ühenditega. See omadus muudab EDTA tõhusaks kelaativaks aineks paljudes rakendustes alates meditsiinist kuni toidu- ja joogitootmiseni.
EDTA on võimeline kelaatima mitmesuguseid metalliioone, sealhulgas kaltsiumi, magneesiumi, rauda, tsinki, vaske, niklit ja plii. See muudab selle väga mitmekülgseks ühendiks, mida saab kasutada paljudes rakendustes. Kuigi EDTA on tõhus teatud metalliioonide kelaatimisel, ei pruugi see olla nii tõhus kui EDDHA teatud põllumajanduslikes rakendustes, kus keskendutakse rauaioonide kelaatimisele.
**EDDHA ja EDTA võrdlus
Kuigi nii EDDHA kui ka EDTA on tõhusad kelaativad ained, on neil erinevad omadused, mis muudavad need erinevateks rakendusteks sobivaks. EDDHA on väga tõhus rauaioonide kelaatimisel ja seda kasutatakse tavaliselt põllumajanduses, et suurendada raua kättesaadavust pinnases. Teisest küljest on EDTA väga mitmekülgne ja suudab kelaatida mitmesuguseid metalliioone, muutes selle sobivaks paljudeks rakendusteks.
Ohutuse seisukohalt peetakse nii EDDHA-d kui ka EDTA-d ohutuks, kui neid kasutatakse sobivates kontsentratsioonides. Siiski on näidatud, et EDTA-l on teatav negatiivne keskkonnamõju, kuna see võib seostuda reovees leiduvate raskmetallide ioonidega, takistades nende eemaldamist töötlemise käigus. See võib kaasa tuua raskmetallide kontsentratsiooni suurenemise veekogudes.
** Järeldus
Kokkuvõtteks võib öelda, et nii EDDHA kui ka EDTA on tõhusad kelaativad ained, millel on erinevad omadused, mis muudavad need erinevateks rakendusteks sobivaks. EDDHA on väga tõhus rauaioonide kelaatimisel ja seda kasutatakse laialdaselt põllumajanduses, samas kui EDTA on väga mitmekülgne ja suudab kelaatida mitmesuguseid metalliioone, mistõttu on see sobilik paljudeks rakendusteks. Oluline on kasutada neid ühendeid sobivates kontsentratsioonides ja arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale.
